Raul Vibo ja Ole Rasmussen Alliku küla planeerimisest

Jälle on käes valimiskampaania aeg ja nagu ikka, kohtame ka seekord tühje valimislubadusi.

Mis on “tühi valimislubadus”? #

Tühi valimislubadus on lubadus, mille kandidaat annab teadmisega, et valituks osutudes ei ole tal mingit võimalust seda mõjutada.

Toome näite: Aastal 1994 valiti tuntud Taani koomik Jacob Haugaard Taani parlamenti nn otsemandaadi alusel. Tema kuulsaim valimislubadus oli: “Luban rattateedele taganttuult ja kõigile suuremaid jõulukinke!”.

Aastal 1994 valiti tuntud Taani koomik Jacob Haugaard Taani parlamenti nn otsemandaadi alusel. Tema kuulsaim valimislubadus oli: “Luban rattateedele taganttuult ja kõigile suuremaid jõulukinke!”

Sedalaadi lubadusi kuuleme paraku ka praeguses valimiskampaanias, näiteks:“Ei 4-realisele maanteele Alliku külas!”. Ükskõik kui väga me ka tahaksime, ei ole see omavalitsuse otsustada. See on riigimaantee projekt, mis löödi lukku juba 20 aastat tagasi. Täna on see meie käeulatusest väljas, me peame lihtsalt õppima selle teega elama.

Mõistlik on keskenduda hoopis kohalikele probleemidele, mille lahendamiseks on meil reaalne võimalus midagi ette võtta.

Alliku küla vajab kestlikke ühendusi ja kaasavat planeerimist #

Laagri alevikuga piirneva Alliku küla elanike jaoks on Juuliku-Tabasalu maantee elutee. Kuna meist lõunasse jäävad Pääsküla ja Vääna jõgi, millest üle viivad vaid jalgtee sillad, siis asumist sõidukitega väljapääs ongi võimalik vaid Instituudi tee ehk Laagri-Harku maantee kaudu.

Harju maakonnaplaneeringu ja Saue valla üldplaneeringu järgi on Juuliku-Tabasalu tee tulevikus võimalik laiendada neljarajaliseks. Arvestades kiiret arengut ja siinsetele põldudele järjest kerkivaid elamuid, võib tee laiendamine muutuda peagi kohalike elanike sooviks, sest tipptundidel on juba praegu ristmikel läbilaskvusega probleeme.

Saue linna juurde kavandatav uus Saueveere linnaosa koos tuhandete uute elanikega võib tunduda meie jaoks kauge ja võõras probleem. Siiski on ka selle uue arenduse reaalseks väljapääsuks Juuliku-Tabasalu tee, mis paratamatult meid mõjutama hakkab.

Tallinna läänepoolne möödasõidutee #

Transpordiamet on aja jooksul Juuliku-Tabasalu maantee kavandamiseks mitmeid eskiis- ja eelprojekte koostanud. Kui tavapäraselt on maanteeprojektidele vastuseis ja neid püüavad ära kasutada ka populistlikud poliitikud, siis meie oleme Alliku külas hoopis Tallinna linna läänepoolse möödasõidutee toetusrühma moodustanud.

Meie soov on, et kui siia midagi projekteeritakse ja ehitatakse, siis tuleb seda teha võimalikult kohalike inimeste vajadustega arvestades. Ei ole mingit mõtet vastu seista projektidele, millel on palju laiem tähendus ning mis toetavad või on isegi eelduseks piirkonna arengule.

Juuliku-Tabasalu tee mõte on ühendada Harku, Saue ja Saku valla inimesi, teenuseid ja töökohti. Hiljaaegu on Transpordiamet järjekordse lepingu sõlminud Juuliku-Tabasalu teelõigu eskiisprojekti ajakohastamiseks Juuliku-Laagri lõigus. On äärmiselt oluline, et seda projekti ei tehtaks kabinetis ilma kohalikke kaasamata.

Mida kohalikul kogukonnal vaja on? #

Ohutust #

Kui küla läbib maantee, siis peab see olema kohalike inimeste jaoks ohutu. Kuna teenused paiknevad teisel pool teed, siis on vajalikud eritasandilised ja kvaliteetsed ülepääsud. Möldre kooli juures olev tunnel on halb näide - me teame ja oskame paremini! Rimi juurde rajatud fooriga ülepääsukoht on ajutine leevendus, kuid see ei välista otsasõitu inimestele.

Vaikust #

Kuna vald on lubanud tee äärde rajada elamuid (kehtestanud detailplaneeringud), siis on vald võtnud sellega ka vastutuse ja kohustuse tagada elamualadel normikohased müratasemed. Müranorme tuleb siin rakendada arvestades uutele aladele kehtivate nõuetega.

Paremaid ühendusi #

Küla tänavatel tiirleb küll buss, kuid selle marsruut ja graafik on absurdsed. Seetõttu eelistavad siinsed elanikud sõita valdavalt erasõidukitega makstes maksumaksjatena ka tühjalt tiirutava bussi eest.

Samas on raudtee meile suhteliselt lähedal. Rongile on võimalik sõita rattaga ja jõuda Tallinna kesklinna tipptunnil kiiremini kui autoga. Kuid kõigi jaoks ei ole jalgratas lahendus, vaja on sellist teedevõrku ja bussimarsruute, mis aitavad elanikud kiiresti rongile arvestades ka rongide taktsagedust.

Rohekoridore #

Praegu on erinevates detailplaneeringutes ette nähtud eraldisesivad “rohelapid”. Sellisel kujul ei moodusta need võrgustikku, mida oleks vaja rekreatsiooniks. Täna on viimane võimalus planeerida ja välja arendada küla läbivate rohekoridoride võrgustik.

Selget perspektiivi #

Üldplaneeringu umbmäärasusest tulenevalt on tekkinud arusaamatused erinevate funktsioonide planeerimisel, eelkõige Vanamänniku kinnistu detailplaneeringu ärifunktsiooniga seoses. Selline olukord ei rahulda ei ettevõtjaid ega elanikke. Üldplaneeringu tinglik “ärimaa” vajab selgemat sisu, millist äri kusagil võib planeerida ja rajada.

Kuidas Kohalikud saavad aidata? #

Kohalikud seisavad volikogus selle eest, et vald kaasab kogukonna planeeringute ja projektide ettevalmistamisse algusest peale, mitte ei teavita tagantjärele. Planeerimisel peab eesmärgiks olema kvaliteetse elukeskkonna kujundamine, mitte arendaja spekulatiivsel eesmärgil maade kruntimine. Arendaja saab oma tulu igal juhul. Oluline on, et rajatav keskkond arvestab tänaste ja tulevaste elanike vajadustega.

Kohalikud on korduvalt esitanud valla arengukavasse etttepaneku tellida liikuvuskava, mis aitaks teha läbimõeldud ja kaalutletud ruumilisi otsuseid. Siiani on vallavalitsus eelistanud kobada pimeduses.

Kohalikud on korduvalt esitanud valla arengukavasse etttepaneku tellida liikuvuskava, mis aitaks teha läbimõeldud ja kaalutletud ruumilisi otsuseid. Siiani on vallavalitsus eelistanud kobada pimeduses.

Leiame ka, et piirkonnale on vaja kujundada detailsem ja terviklikum ruumiline tulevik. Selleks on vaja koostada valla põhjaosa üldplaneering, millega lahendada detailsemalt olulisemate ühendusteede, ühistranspordi marsruutide, rohekoridoride, maakasutusfunktsioonide ja avaliku ruumi paiknemine. Praegu kehtiv suurvalla üldplaneering on siinse piirkonna jaoks liiga üldine, kaart ei ole loetav ning ruumilised tingimused ei rahulda meie vajadusi.

Kohaliku elu korraldamine on kohalike asi, kuid me ei jaga tühje lubadusi asjade kohta, mille üle volikogul pole mingit mõjuvõimu.