Hispaania teetigu. Pildi allikas: Wikipeedia

Sirje Piirsoo: Rahvuslikuks spordialaks kujunenud võitlus Hispaania teetigudega

Hispaania teetigu. Pildi allikas: Wikipeedia
28. september 2025

Saue vallavalitsus paigaldas ositi valla piirkondadesse 23. septembril Hispaania teetigude kogumiskonteinerid. Kiiduväärt tegu, kuid mida või keda saavad elanikud kokku korjata, kui madal temperatuur enam ei soosi nälkjate liikumist ja eluaktiivsust.

Need konteinerid olid ja on teretulnud, on oodatud ikkagi kevadel-suvel-sügisel, kui väljas valitsevad ca kümne kanti soojakraadid öösitigi.

Millest me räägime? #

Hispaania teeteod ja nendega koos elamine on muutunud üha raskemaks aedades, jälgilt limasemaks, kurgi-tomati ja miski muu kasvatamisvabaks, ilutaimedest rääkimata, kui naabrid, kogukond selgi omavahel kokku ei pane, kui riik ja omavalitsus käed puhtaks pesevad, end probleemist taandavad, jagades vaid näpunäiteid, et mida teha, kui võõrliik on su aeda jõudnud.

Jah, kuidas jõudis? Ise tõime ilutaimedega aeda või siis roomas kohale aianduskeskusest. Kas ettevõte, mis taimi või kasvumulda müüb, ei peaks vastutama selle eest, et koos taime, mulla või multšiga aeda Hispaania teeteo või ta munad saad?

Kusjuures - läheb segasemaks. Mida nende kinni püütud, õllevanni joodikusurma surnud Hispaania teetigudega teha, selles puudub üksmeel ja selge suunis, kuidas käituda.

Teema on olnud laual aastaid #

Kõige selle valguses tundub kummastav ja kilplaslik, et Saue vald otsustas tänavu paigaldada Hispaania teetigude kogumiskonteinerid valda alles 23. septembril, kui temperatuur öösel nii madal, et ei soosi nende liikumist ja eluaktiivsust üldse.

Põhjusena toob vallavalitsus välja, et oli vaja kaardistada, kus on võõrnälkjatega probleem. Paar aastat tagasi oli vägagi selge, millises piirkonnas elanikud võõrnälkjatega hädas on – on tänagi -, ja kogumiskonteineridki olid väljas.

Miks neid vahepeal ei olnud, on ka teada. Ei leidunud vedajat, kes oleks neid haisevaid konteinereid tühjendanud.

On tänuväärt, et vallavalitsus lõppeks taas otsustas kaasa lüüa ühises võitluses võõrliigiga, kuid mõistmatuks jääb, miks seda tehti tänavu nii hilja.

Jääb loota, et teetigude kogumiskonteinerid, ei ole valimisaasta ajaliselt ebaõnnestunud kampaania, vaid siiras soov elanikele ühises võitluses appi tulla. Seda aga näitab järgmine kevad, kui lumi läinud, rohi roheline ja Hispaania teeteod taas näljaste hordidena aeda head-paremat ampsama tulevad. Ja küll tulevad, pole kahtlustki.

Näide elust enesest #

Mul on väike aed. On väike kasvuhoone. Ei ole peenraid, on peenrakastid, kus kasvatan nipet-näpet, sealhulgas avamaakurke vertikaalselt. Mõni aasta tagasi, kui ma ei olnud veel teadlik Hispaania teetigude nii suurest populatsioonist oma aias või selle ümber, juhtus sedaviisi, et istutasin õhtul armastusega ettekasvatatud kurgitaimed peenrakasti. Hommikul ärganuna läksin rõdult kiikama, kuis nad öö üle elasid. Näen halvasti. Hõõrusin mitu korda silmi. Mõtlesin, et kas ma ikka istutasin. Kastid olid tühjad. Kõik oli nahka pandud. Limased jäljed vaid mullal.

Nälkjate tõrje on kulukas. Ei aita vaid nälkjate korjamisest. Kasutada tuleb erinevaid viise neist lahti saamiseks või vähemalt kontrolli all hoidmiseks. Seal hulgas ka teotõrjevahendeid neile mõeldud mürgi näol. Mürgid on aga kallid ja tipphooajal võivad poed sellest kraamist tühjad olla. Suur mõtlemiskoht.

Kohalikud lahendaksid teisiti #

Kohalikud soovivad näha, kuidas vallavalitsus ja kogukonnad tegutsevad koostöös ja koordineeritumalt. Praegu sõltub tigude ohje paljuski iga majapidamise individuaalsest ettevõtlikkusest, rahakotist ja teadmistest. On oluline, et Saue vallal oleks selge plaan, kuidas võõrnälkjate kogumist ja hävitamist korraldada:

  • Varasem planeerimine: nälkjate tõrje alustamine kevadel ja suvel, mitte alles sügisel.
  • Elanike kaasamine: info ja juhised, kuidas koguda ja käidelda võõrliike, oleks kättesaadavad kõigile.
  • Tõhus seire: kaardistada probleempiirkonnad ja hoida pidevalt ülevaadet, millised piirkonnad vajavad rohkem tähelepanu.
  • Pidev koostöö kogukonnaga: teha koostööd aiapidajate, korteriühistute ja kohalike ettevõtetega, et lahendused oleksid praktilised ja kergesti rakendatavad.