Getter Salus: Saue valla valverühm maksab rohkem kui eralapsehoidja

Olen ema neljale lapsele. Neist kolm käivad lasteaias. Sel aastal tundus esmakordselt pärast lapsehoolduspuhkuse lõppu, et suve planeerimine võiks tulla lihtsamalt: mina saan puhata tänu kollektiivpuhkusele kolm nädalat järjest, abikaasa kaks. Üle pika aja saame mõelda kogu perega koos puhkamisele – saame ühiselt midagi ette võtta! Paraku jäävad katmata juulikuust mõned päevad: 1.–4. juuli ja 28.–31. juuli. Just need päevad, kus oleks abi lasteaiast.

Lasteaed pole suletud, aga võimalus on näiline #

Tuleb ausalt öelda, et Saue vallas ei panda kõiki lasteaedu suvel ametlikult kinni. Nagu ikka, on avatud valverühm, kuhu kohati koondatakse mitme lasteaia lapsed kokku. See kõlab justkui lahendusena, kuid tegelikkuses ei ole see paljudele peredele reaalselt kasutatav. Nimelt valverühma eest tuleb tasuda 177,20 € lapse kohta – see on 20% alampalgast. Mitmele perele on see ka logistiliselt kättesaamatu.

Meie kolme lasteaialapsega pere jaoks tähendaks see vajamineva 8 tööpäeva eest kokku 531,60 € ainuüksi kohatasude eest. See on umbes 66,45 € päevas, ilma toidukulu ja transpordita. See on märkimisväärne kulu ajaperioodi eest, mille jooksul me tegelikult vajame kõigest osalist lahendust.

Tekib õigustatud küsimus: miks ei võiks suvel rakendada päevapõhist tasumudelit, mis arvestaks pere tegelikku vajadust ja koormust?

Tekib õigustatud küsimus: miks ei võiks suvel rakendada päevapõhist tasumudelit, mis arvestaks pere tegelikku vajadust ja koormust?

Lisaks jääb mulle arusaamatuks, miks Saue vallas juulikuus ei rakendu samad kohatasu ja toidupäeva soodustused, mis kehtivad aasta ülejäänud 11 kuul. Kui teenus toimub, siis miks peaks see olema oluliselt kallim ainult seetõttu, et on suvi?

Ja veel – Saue vald on Eesti AINUS omavalitsus, kus 1,5–3-aastaste laste eest küsitakse kaks korda kõrgemat kohatasu kui 3-aastaste ja vanemate laste eest. Kui meie pere kaksikud olid sõimeealised, oli see topelttasu meie perele tõsiselt koormav. Seda enam oli üllatav, et kui lapsed said 01.10 seisuga kolme aastaseks, siis rakendus automaatselt kohatasuvabastus – justkui võluväel. Samas on ju üldteada, et 1,5–3-aastased lapsed on sagedamini haiged ja seetõttu kasutavad lasteaiateenust ebaregulaarselt või vähem, mis tähendab, et vanem viibib sagedamini hoolduslehel, saab vähem palka ja pere kanda jääb veelgi suurem finantskoormus. Kuidas on õiglane, et just sellises eluetapis, kus teenuse kasutus on väiksem, on kulu lapse kohta maksimaalne?

Kuidas katta juuli? #

Meil tuleb jälle pusida: jagame 8 allesjäänud tööpäeva abikaasaga nii, et võtame lapsi endaga tööle kaasa ja püüame teha ka tööd kodust. Tööpäevad kontoris ja kodukontoris, kus lapsevanem samal ajal e-kirjadele vastab ja koosolekutel osaleb, muutuvad päevadeks, mil lapsed elavad pigem nutimaailmas kui pärismaailmas.

Ja ausalt – ma küsin endalt järjest sagedamini, kas see on päriselt lapsele parem ja turvalisem keskkond kui lasteaed? Kas päev koos vanemaga (kodu)kontoris, kus pole ei kindlat päevakava, mõnel juhul ka eakaaslasi ega võimalust õues joosta, on tõesti see puhkus, mida me lapsele suveks soovime? Või oleks turvaline, tuttav ja harjumuspärane lasteaed, kus suvelgi rühmad rahulikumad ja õpetajad kohal, tegelikult lapsele parem koht?

Mina lapsevanemana tunnen ka süüd, et meie lastel ei ole pensionäridest vanavanemaid, kelle juurde nad saaksid suvel päevadeks või nädalateks minna. Meil ei ole ka sellist sõprusringkonda, kelle juurde võiks lapsi mitmeks päevaks mängima või hoidma saata. Tänapäeval, kus pensioniiga järjest pikeneb, jääb selliseid vanavanemaid lihtsalt aina vähemaks. Meie pere puhul lõpetavad lapsed suure tõenäosusega põhikooli enne, kui vanavanemad üldse pensioniealiseks saavad.

Lasteaed kui turvaline ja vajalik keskkond #

Mõistan ja toetan, et lapsed vajavad puhkust – see on vaieldamatu. Kuid tuleb tõdeda ka teist poolt: on mitmeid peresid, kus laps saab lasteaias täisväärtuslikumat toitu kui kodus. Seda ei põhjusta alati hoolimatus, vaid sageli tööelu keerukus või majanduslik olukord.

Samuti ei pruugi päev vanema töökohal olla ei vaimselt ega füüsiliselt turvalisem kui lasteaed. Suverühm on sageli rahulikum, laste arv väiksem, rutiin tuttavam. Me ei tohiks karta tunnistada, et paljudele lastele võib just lasteaed olla parim ja turvaliseim koht ka suvel – eriti kui seal on keskendutud mängule, liikumisele ja eakohasele sotsiaalsusele, mitte rangelt õppetööle.

Kohalikud soovivad paindlikkust #

Meie – valimisliit Kohalikud – pooldame paindlikkust. Soovime, et peredel oleks päris valikuvabadus. Et valverühm ei oleks kõigest teoreetiline võimalus, vaid oleks kättesaadav ja taskukohane. Samuti ei tohi vanematele tekkida tunnet, nagu nad teeksid midagi valesti, kui nad oma lapse suvel lasteaeda saadavad – paraku on mul just selline tunne tekkinud.

Me toetame õpetajate puhkuseõigust täielikult. Meil pole kahtlustki, et õpetajad vajavad puhkust. Ja mitte ainult suvel, vaid ka sügisel, talvel ja kevadel. Aga puhkuseplaanid ei tohiks tulla vanemate elude arvelt – see ei peaks tähendama loobumist perepuhkusest, turvalisusest või toidukorrast.

Rahvusvaheliselt kasutatavad mudelid, näiteks USA-s ja Inglismaal, pakuvad paindlikku töökorraldust, võimaldades suvisel ajal lasteaia ja kooli osalist avamist. Nii ei jääks ükski kollektiiv lühemal perioodil täiesti ilma töötajateta. Sedasi saab õpetajate puhkusi jagada terve aasta peale, mitte need ei koondu suvekuudele.

Kui tahame rääkida peresõbralikust omavalitsusest, siis see ei tohiks tähendada ainult infokirju ja südametunnistusele koputamist. See peaks väljendama päriselt toimivaid ja perede vajadustega arvestavaid lahendusi. Suvine lasteaiakorraldus ei tohi panna vanemat valiku ette: kas stress või süütunne, kas kõrge lisakulu või laps kontoris.

Meie soov on lihtne – et suvi ei muutuks logistikakatastroofiks ega rahaliseks koormaks.. Soovime, et suvi oleks päriselt puhkus. Ka lapsevanemale.