Avaliku sektori efektiivsus on praegu eriti kuum teema teisel pool Atlandi ookeani, kus Elon Musk võitleb USA valitsusaparaadi bürokraatia ja raiskamise vastu lausa mootorsaega. Saue vallas on asjad vähem dramaatilised, kuid ka siin on vallakodanikel põhjust nõuda efektiivsemat ning läbipaistvamat juhtimist. Ja nõuda tulebki.
Üheks selliseks teemaks on vallajuhtide tulemustasud ja nende maksmise alused, mida vallavolikogu plaanib esmakordselt teistmoodi rakendada määrates vallavanemale ja abivallavanematele tulemustasu 2024. aasta saavutuste põhjal.
Senini maksti vallavalitsuses ja selle allasutustes tulemuspalku näo järgi ja 13. lisakuupalgaks, kuna mingeid tulemuseesmärke ei olnud eelnevalt kokku lepitud.
Senini maksti vallavalitsuses ja selle allasutustes tulemuspalku näo järgi ja 13. lisakuupalgaks, kuna mingeid tulemuseesmärke ei olnud eelnevalt kokku lepitud. Niisiis polnud võimalik ka töötaja tulemuslikkust hinnata, ometi said mõned töötajad lisatasu, samas kui teised jäeti sellest ilma.
Milles muutus seisneb? #
Tulemustasude uue süsteemi rakendamine algas Saue valla juhtidele – vallavanemale ja abivallavanematele – kaks aastat tagasi, 2023. aasta kevadel, vallavolikogu majandus- ja arengukomisjoni sisemiste arutelude tulemusena.
Tulemustasude süsteemi muutmise aluseks oli arusaam, et preemia ei tohiks kaasaegses organisatsioonis olla lihtsalt iseenesestmõistetav 13. kuupalk, vaid tõhus juhtimisvahend paremate tulemuste saavutamiseks.
Protsessi peamine eesmärk oli siduda Saue valla lühi- ja pikaajalised prioriteedid vallavalitsuse igapäevategevustega (või igapäevatööga), samas hoides kõrgel töötajate motivatsiooni pingutada veelgi paremate tulemuste nimel.
Selleks töötati majandus- ja arengukomisjonis allakirjutanu eestvedamisel välja tulemusindikaatorite süsteem (Key Performance Indicators, KPI-d).
Milleks tulemuslikkuse hindamise süsteemi vaja on? #
Tulemustasu süsteemi eesmärk on aasta lõpus või uue aasta alguses leppida töötajaga kokku eesmärgid, mis on vaja saavutada hindamisperioodi (aasta) lõpuks. Samuti määratakse eelnevalt kindlaks kõige olulisemad eesmärgid ja nende osakaal võimalikus tulemustasus. Töötaja individuaalsed eesmärgid tulenevad suurematest valla arengueesmärkidest. Omakorda iga eesmärki mõõdetakse, on see perioodi lõpuks saavutatud täielikult või ainult osaliselt. Selle alusel kujunebki lõpuks tulemustasu.
Miks on vaja eesmärgid ette kokku leppida? Aga selleks, et mäng oleks aus nii juhi kui töötaja vaates ning et mängureeglid oleksid teada enne mängu algust. Ainult nii on võimalik, et töötaja teab täpselt, mida temalt oodatakse, ning tal on selge arusaam, mille poole püüelda. Juht omakorda ei pea tundma end halvasti, kui ei maksa tulemustasu töötajale, kes ei ole ühtegi kokkulepitud tulemust saavutanud, ja võib ilma teiste kadeduse ja kahtlusteta premeerida tõsiseid tšempione. Ka kõrvalseisval vallakodanikul on sellise süsteemi puhul lihtsam aru saada, miks konkreetne inimene üldse igal hommikul vallavalitsusse tööle tuleb ja mida ta seal teeb ja kas ta seal ka edaspidi töötama peaks.
Võtame näiteks hüpoteetilise töötaja Andrese, kes on toimekas vallaametnik. Tal on kokku lepitud viis individuaalset eesmärki, millest igaüks annab 20% tulevasest tulemustasust. Andres täitis viiest eesmärgist täielikult kolm eesmärki, kuid neljanda eesmärgi on täitnud vaid 50% ulatuses ning viiendat eesmärki polnudki võimalik täita, kuna vahepeal muudeti kusagil ministeeriumis riigi tasandil seadusi, mis keeras kõik pea peale. Tulemustasu määra arvutamine käib nii: (100%+100%+100%+50%+0%)/5=70%. Seega on Andres perioodi lõpuks välja teeninud 70% ulatuses tulemustasu.
Muutuste läbiviimise keeruline protsess #
Saue vald on Eestis kui mitte esimene, siis üks esimestest omavalitsustest, kus KPI-de põhine tulemustasude süsteem on vähemalt mingis mahus sisse viidud. See on saavutus, mille üle tasub uhke olla.
KPI-de süsteemi sisseviimine ei olnud sugugi lihtne ega kiire protsess. Skeptilisust oli väga palju. Ütlen otse: majandus- ja arengukomisjonis oli alguses ainult kaks inimest, kes arvasid, et sellist muudatust oleks vaja. Vallavalitsuse poolt oli alguses ühemõtteline vastuseis. Hiljem see aeglaselt muutus ja see on väga positiivne.
Ütlen otse: majandus- ja arengukomisjonis oli alguses ainult kaks inimest, kes arvasid, et sellist muudatust oleks vaja. Vallavalitsuse poolt oli alguses ühemõtteline vastuseis. Hiljem see aeglaselt muutus ja see on väga positiivne.
Peamine vastuväide oli, et riigi- või omavalitsusasutusse ei ole võimalik üle kanda erasektori juhtimismetoodikaid. Arvati, et vallavalituses ei ole nii selgelt defineeritavaid projekte nagu erasektoris või on eesmärgid hägusamad, üldisemad ja mitte piisavalt mõõdetavad.
Kaheaastane protsess on aga näidanud, et muutus on mitte ainult võimalik, vaid vallavalitsuse töötajate tegevuste suunamiseks ja eesmärkide mõõdetavaks määramiseks ka hädavajalik.
Lõppeks ei ole ühe valla valitsemine midagi eripärast võrreldes teiste organisatsioonidega. See ei ole hägune abstraktsioon. Vastupidi – vallal on selge eksisteerimise mõte, arengukavades toodud eesmärgid, märkimisväärne hulk töötajaid nende saavutamiseks ning kümned miljonid valla pangakontol, mis pärinevad meie, vallaelanike, taskust.
Kuidas edasi? #
Täna on KPI-de süsteem rakendatud vallavanema ja abivallavanemate tasemel ning tulemustasude maksmine uue süsteemi alusel jõuab vallavolikogus esimest korda otsustamisele.
See on tubli algus. On aga selge, et tulemusi saavutab iga vallavalitsuses või selle allasutuses töötav vallaametnik või lepinguline töötaja. Ent nemad on praegu sellest süsteemist jätkuvalt väljas. Seetõttu oleks tulemustasude hindamise süsteemi mõistlik rakendada läbivalt kogu vallavalitsuse süsteemis.
Tulemustasude hindamise süsteemi oleks mõistlik rakendada läbivalt kogu vallavalitsuse süsteemis.
KPI-de enda seadmist saab ka oluliselt tõhustada. Kohaliku omavalitsuse tasemel on oluline tugevalt lähtuda valla arengukavast ja eelarvestrateegiast, mis annavad mitmeaastase vaate ning seavad strateegilised eesmärgid Saue valla arenguks. Eduka tulemustasusüsteemi võti peitub just juhtide oskuses tõlkida pikaajalised valla arengueesmärgid iga üksiku töötaja operatiivseteks päeva-, nädala-, kuu, kvartali- ja aastaeesmärkideks. Samuti annavad KPI-d võimaluse seada avalike teenuste kvaliteedi osas konkreetseid ja mõõdetavaid ootusi.
Lõppeks on igas organisatsioonis inimesed need, kes tulemusi saavutavad. Motivatsioonisüsteem peaks toetama nende ambitsioone, et töötajad oleksid igapäevaselt hõivatud tegevustega, mis on strateegiliselt õiged ja viivad eesmärkideni. Ainult nii on vallaelanikel põhjust uskuda, et nende vald on hästi toimiv ning et arengukavades kõlavad lubadused ühel heal päeval ka reaalsuseks saavad.
Ingvar Pärnamäe
Saue vallavolikogu majandus- ja arengukomisjoni liige