Tormi Tabor: Magistraal Topist Vana-Pääskülla

Maanteeamet on mai keskel avaldanud kauaoodatud Veskitammi liiklussõlme ehitustööde riigihanke teate, mille eesmärgiks on ehitada riigitee 4 Tallinn-Pärnu-Ikla km 13,0–13,7 Veskitammi liiklussõlm ja raudteealune jalgratta– ja jalgtee tunnel. See on väga positiivne ja oodatud sõnum eelkõige Nõlvaku rahvale, aga ka näiteks neile, kelle lapsed Nõlvaku Lasteaias käivad.

Probleem #

Paraku selgus pärast põhjalikku tehnilise projektiga tutvumist, et lahendamata on jäänud, kuidas ohutult Pärnu maantee ääres kulgevat jalgratta– ja jalgteed mööda Veskitammi ristmikust Vana-Pääskülani jõuda. Lausa kurioosne on, et Tallinna poolt ehitatakse Nõmme linnaosa üldplaneeringu järgne jalgrattatee magistraal kuni Pääsküla jõeni (linnapiirini) välja, kuid sealt edasi tee katkeb.

Vana-Pääskülas asuvad Laagri raudteepeatus ning kaug- ja lähiliinide bussipeatused. Samuti on sinna püstitamisel pargi-ja reisi parkla ning Selveri hüpermarket (detailplaneeringu joonis). Kõik loetletud objektid peavad autota liiklejatele olema hästi juurdepääsetavad.

Lisaks Vana-Pääsküla tõmbekeskusele on nii Nõmme linnaosa kui Saue valla üldplaneeringusse kantud “kergliiklustee” magistraal kavandatud teenindama transiitliiklust Tallinna ja lähiümbruse (Laagri, Saue, Keila, Saku jne) vahel.

Alternatiivid ja põhjused #

Avaldasin oma nördimust pooliku lahenduse üle Facebooki postituse, mis kogus kiiresti 50+ kommentaari, sealhulgas tagasiside nii teelõigu kasutajatelt kui ehitusprojekti tellijatelt. Teeprojekti tellijad (Maanteeamet ja Saue vald) pakkusid üldplaneeringute kohase otsetee asemele jalakäijatele ja ratturitele kauge kaarega teekondi, mis on skeemil lillaga (alternatiiv 1) ja oranzhiga (alternatiiv 2) märgitud.

Alternatiiv 1 kulgeb esmalt tunneli kaudu teisele poole Pärnu maanteed ja seejärel rajatava Selveri juurde kavandatavat sebra mööda üle Pärnu maantee uuesti tagasi.

Alternatiiv 2 kulgeb Veskitammi tänava jalgratta- ja jalgteed kuni Rahnu tänavani, mööda seda Kaskede puiesteeni ja selle mõttelisele pikendusele väidetavalt kavandatud nn “Selveri raudteetunneli” kaudu uuesti “kergliiklustee” magistraalile.

Kumbki alternatiiv ei arvesta ei jalakäija ega ratturi huvidega. Esimene suunab liikleja uuesti sebrale — milleks siis üldse Pärnu mnt alt tunnel rajada kui tekitame samaväärse olukorra paarsada meetrit linna pool uuesti? Teine aga on nii naeruväärselt pikk, et ei vääri antud kontekstis isegi analüüsimist.

Mõlema puhul tuleks tellijatel korra peatuda ja mõelda, kelle huvides nad seda projekti teevad. Panen spikriks siia ühe viite ka: copenhagenize.eu. Muuseas, Kopenhaagenis tehakse ainult 9% igapäevastest liikumistest autoga, sest elukeskkonda kujundatakse sellest põhimõttest lähtuvalt:

Maanteeamet oma tagasisides projektlahenduse põhjusi ei käsitlenud. Küll tegi seda Saue vallavanem, kelle hinnangul on 110 m pikkuse otselõigu rajamine liiga kallis (väidetavalt kuni 500 tuhat eurot).

Lahendusettepanek #

Väidan, et otselõigu tegemata jätmine samaaegselt ülejäänud projektiga kujuneb vallavanema väljakäidud summast oluliselt kallimaks. Esiteks tuleb lõigu hiljem rajamisel senitehtut lammutama hakata. Teiseks ei vasta pakutud alternatiivid “kergliiklustee” magistraali nõuetele. Kuid olulisem neist on, et lisaks olemasolevale jalakäijate ja jalgratturite liiklusele hakkab valmiv Selver inimesi magnetina tõmbama ja mitte ringiga, vaid otse üle Veskitammi tänava ja Pärnu maantee äärt mööda, mille oludega saab tutvuda Google Streetview abil. Sellega kaasneb otsene oht inimeludele, millele hinnasildi riputamine on kohatu.

Oma Facebooki arutelude käigus olen vähemalt vallavalitsuse juhtkonnalt saanud kinnituse, et juhul, kui vajaminev summa leitaks, saaks probleemse otselõigu käesolevasse hankesse lisada, sest tegemist on projekteerimis- ja ehitushankega. Seetõttu pakungi välja allika, kust vähemalt osa puuduolevast rahast võtta.

Lisaks Veskitammi ristmiku rajamisele kavandab Maanteeamet ümberehitustöid ka Pärnu mnt lõigus Veskitammi tänavast Topi ristmikuni, sh “kergliiklustee” magistraali rajamine Pärnu mnt äärt mööda kuni Topi ristmiku “kergliiklusteeni”. See projekt on jaotatud lõikudeks, millest kõige Topi-poolsem, Maksimarketi ja Pärnu mnt vahel kulgev 430 m pikkune lõik (õieti selle ärajätmine) ongi meie puuduoleva raha allikaks.

Mis mõttes jätame pea pool kilomeetrit “kergliiklusteed” ära? Põhjendan:

• trass on ohtlikum kui alternatiiv (3 sõiduteeületust vs 2),
• trass on 70 m pikem kui alternatiiv,
• trass ei anna võrreldes alternatiiviga jalakäijale ja jalgratturile mingit lisandväärtust,
• trass on lihtsalt inimvaenulik, kuna on vahetult suure ja mürarikka magistraaltee ääres.

Mis selliseks alternatiiviks võiks olla?

Selleks on skeemil rohelisega märgitud trass B, mis kas on juba olemas (Urda raudteepeatusest Pärnu mnt aluse tunnelini) või on saanud finantseerimisotsuse ja rajatakse lähiajal nn “raudteepeatuste juurdepääsu meetme” abil (Topi ristmikust Urda raudteepeatuseni). Jah, see trass on just sedavõrd parem kui eespool võrdluses kirjeldatud, kuid millegipärast ei ole need plussid projekti tellimise / projekteerimise käigus ilmnenud. Aga veel pole hilja!

Ma ei oska hinnata, kas selle 430 m lõigu ärajätmine katab ära 110 m pikkuse Veskitammi — Vana-Pääsküla lõigu (sisaldab tunnelit Veskitammi tn alt) rajamise maksumuse, aga oluline summa peaks seeläbi vabanema ja kui tõesti midagi veel puudu jääb, tuleks see ehitusprojekti asjaomastel leida. Teeme Topist Vana-Pääskülani väärika magistraali (kaardil rohelisega) — seekord jalakäijatele ja jalgratturitele!

Algselt avaldatud tabor.ee lehel 26. mail 2017.